Terrassid
Peamiselt kasutatakse terrassi ehitusmaterjalina traditsioonilist männi- või kuusepuitu. Väliterrassi ehitusel kasutatav puitmaterjal peab kindlasti olema ilmastikukindel – immutatud või kuumtöödeldud ning kindlasti rihveldatud ehk soonilise pinnaga. Immutatud puidu roheline värv on ilus, kuid kahjuks muutub see paari aastaga paratamatult hallikamaks. Igasuguse puidu eluiga ja välimust aitab pikendada kord aastas lina- või tõrvaõliga töötlemine.
Terrassi ehitustööd tuleb alustada vundamendi ehitamisest. Liivasele pinnale on kõige lihtsam ehitada fibo plokkidest või betoonist valatud alus. Savise pinnase puhul ja kui terrass kinnitub maja külge, peab maapinna külmumispiirist (1,2m) sügavamale paigaldama tugipostid. Tugipostiks sobib pea igasugune plastikust (ventilatsiooni, trenaaži) toru, mida betooniga täita. Vundamendi peale tuleb ehitada prussidest tugiraamistik koos vahetaladega, kuhu terrassi lauad kinnitada. Sarnaselt terrassilaudadega peavad ka vahetalad ehk roovid olema immutatud puidust. Pigem tasub alusraamistik teha tihedam, et põrand ei hakkaks läbi vajuma.
Ning edasi saab jätkatagi juba terrassilaudade paigaldamisega. Siinkohal tasub silmas pidada, et suurema terrassi puhul laudu jätkates jääksid jätkukohad erinevatesse kohtadesse. Muidu jääb jätkatud osa inetult silma paistma. Kruvidena on kõige mugavam kasutada torx ehk tähtpeaga terrassikruvisid, mida saab vajadusel ka 10.a pärast ka lahti keerata. Kinnitamisel tuleb jälgida, et kruvisid mitte liiga laua otstesse lasta. Laua otsa võiks jääda 2-3 sentimeetrit ruumi, muidu võib puit kruvides lõhki minna. Terrassilaudasid ei tohi päris külg-külje kõrvale kokku asetada, sest puit mängib niiskuse toimel. Optimaalne vahe on 5 millimeetrit.
Terrassi ehituse hind sõltub objekti mahust, keerukusest ja kasutatavatest materjalidest. Kindlat m2 hinda ei ole. Kõik pakkumised teeme personaalselt kliendile.
